Millal minna sünnitusmajja: tuhud ja teised märgid

Võib-olla on kesköö ja kõhu kõvaks minek on muutunud rütmiliseks, või loed seda varakult, et plaan oleks selge enne, kui seda vaja läheb. Millal minna sünnitusmajja, sõltub peamiselt sinu tuhude mustrist. Mõne ohumärgi korral helistad aga kohe, olgu muster milline tahes.

Eestis annab üldise juhise Tervisekassa ja Eesti Ämmaemandate Ühingu käsiraamat „Me saame lapse“. Esimese sünnituse puhul on parim aeg sünnitusmajja minna, kui tuhud on käinud keskmiselt iga 4–5 minuti järel, kestavad 30–50 sekundit ja on olnud sellised 1–2 tundi. Kui tunned end ebakindlalt, helista oma ämmaemandale või mine sünnitusmaja erakorralisse vastuvõttu end näitama. ACOG soovitab samuti võtta ühendust alati, kui arvad, et sünnitus on alanud, või kui sa pole kindel. Kui sa ei tea, kas sünnitus üldse on alanud, alusta artiklist sünnituse alguse sümptomid.

Millal minna sünnitusmajja: tuhude vahe ja kestus

Sünnitusmaja ootab regulaarset tugevate tuhude mustrit, mis on juba mõnda aega kestnud. „Me saame lapse“ soovitab mõõta aega ühe tuhu algusest teise alguseni ja lugeda sekundeid, kui kõht läheb kõvaks.

Eesti juhised erinevad üksteisest veidi:

• „Me saame lapse“ (Tervisekassa ja Eesti Ämmaemandate Ühing): esimese sünnituse puhul tuhud keskmiselt iga 4–5 minuti järel, 30–50 sekundit, 1–2 tundi. Sama käsiraamatu järgi algab siis avanemisperioodi aktiivne faas, mil on õige aeg sünnitusmajja minna.
• Ida-Tallinna Keskhaigla: tuhud on regulaarsed, valulikud ja umbes viieminutilise vahega.
• Lääne-Tallinna Keskhaigla naistekliinik: tuhud on regulaarsed, vahe on alla 10 minuti ning tuhud on tugevad ja valulikud, nii et kodus neid enam taluda ei suuda.
• Pärnu Haigla: tuhud on regulaarsed, tugevad, tulevad umbes viie minuti järel ja kestavad umbes 60 sekundit. Kui see on sinu esimene sünnitus ja sa pole kindel, helista oma ämmaemandale või sünnitusosakonna valvepersonalile.

Rakendus Contraction Timer kasutab reegleid 5-1-1 ja 4-1-1. Lamaze International kirjutab, et paljud tervishoiutöötajad soovitavad helistada või haiglasse minna, kui tuhud on järjepidevalt 5 (või 4) minuti tagant, igaüks kestab 1 minuti ja nii on see olnud vähemalt tund. Kui sinu sünnitusmaja või ämmaemand annab teised arvud, näiteks „Me saame lapse“ omad, sisesta need rakenduses oma reeglina.

Loeb ka tuhude tugevus. Boston Medical Center soovitab hakata tuhusid mõõtma, kui nende ajal ei saa enam rääkida ega naerda. Kui tuhud aeglustuvad või lakkavad puhates, vett juues või kõndides, pole see tõenäoliselt veel aktiivne sünnitus. „Me saame lapse“ soovitab tuhude tekkides minna esmalt tunnikeseks vanni, mille vesi on kehatemperatuuril: ebatuhud ehk valetuhud lähevad siis mööda, päris tuhud ei kao. Kuidas valetuhud käituvad, loed artiklist Braxton Hicksi kokkutõmbed. Kõige olulisem on arv, mille annab sinu enda sünnitusmaja või ämmaemand, nii et küsi seda rasedusaegsel visiidil ja pane kirja.

Mõne märgi korral lähed sünnitusmajja mustrit ootamata. „Me saame lapse“ järgi mine sünnitusmajja kontrolli, kui:

• märkad rohekat, kollakat või pruuni lootevett;
• märkad verejooksu: mõningane verine määrimine on normaalne, aga tugeva ja pideva verejooksu korral kutsu kohe kiirabi ja ole selle saabumiseni pikali;
• tunned ebamäärast pidevat valu kõhus ja emakas on kivikõva;
• tunned tungivat vajadust pressida;
• sünnituse alguse tunnused tekivad enne 37. rasedusnädalat;
• oled külili olles lugenud beebi liigutusi ja saanud tunni ajaga kokku vähem kui kümme liigutust;
• lootevesi ei jää vaikselt nirisema, vaid tuleb liigutuste peale sortsude kaupa;
• sul on tugev peavalu, nägemishäired, kohin kõrvus, tursed, valu ülakõhus või kõrge vererõhk.

NHS-i järgi helista kohe ka siis, kui looteveed puhkevad, mõni tuhu kestab üle 2 minuti või sul on 10 minuti jooksul 6 või rohkem tuhu. Sama kehtib palaviku kohta: NHS peab palavikuks temperatuuri alates 38 °C. Ära oota järgmise päevani, isegi kui on kesköö (NHS). Selge lootevee korral lubavad Eesti sünnitusmajad mõnikord kodus oodata; mida nad selle kohta täpselt ütlevad, loe artiklist lootevee puhkemine. Kui looteveed puhkevad, helista igal juhul sünnitusmajja ja järgi sealseid juhiseid.

Tuhu ajal on raske arvutada, eriti öösel. Tasuta veebitaimer näitab vahet, kestust ja seda, kui lähedal oled reeglile 5-1-1. Rakenduses Contraction Timer saad seada oma sünnitusmaja reegli. Rakendus annab märku, kui see on käes, ja sealt saad ühe nupuga sünnitusmajja helistada. Artikkel kuidas rakendus arvutab selgitab, kuidas reeglit kontrollitakse. Kui mõõdad tuhusid esimest korda, alusta artiklist tuhude mõõtmine.

Teine laps võib tulla kiiremini

„Me saame lapse“ järgi kestab avanemisperiood esmassünnitajal keskmiselt 18 ja korduvsünnitajal 10 tundi. ACOG-i järgi kestab esimene sünnitus tavaliselt 12–18 tundi ja hilisemad 8–10 tundi. Briti juhendite koostaja NICE paneb aktiivse avanemisperioodi keskmiseks pikkuseks esimesel sünnitusel 8 tundi ja hilisematel umbes 5 tundi.

Seetõttu on korduvsünnitaja piir varasem. „Me saame lapse“ järgi võiks korduvsünnitaja sünnitusmajja minekule mõelda, kui tuhud on 1–2 tunni jooksul käinud 6–8 minuti tagant. Pärnu Haigla kirjutab, et teine ja kolmas laps võivad sündida oluliselt kiiremini kui esimene ja siis tuleks ämmaemandaga ühendust võtta või sünnitusmajja minna varem. Kui su eelmine sünnitus oli väga kiire, räägi sellest rasedusaegsel visiidil, et plaan seda arvestaks.

Arvesta sõiduajaga

„Me saame lapse“ ja Pärnu Haigla soovitavad kaugemal elades teele asuda varem. Enne sünnitust soovitab ACOG:

• uurida, kui kaugel sa haiglast elad ja kui kaua sõit võtab;
• teha proovisõit;
• arvestada ummikute, tipptunni ja tavapärase teekonna viivitustega.

„Me saame lapse“ soovitab paluda end sünnitusmajja viia mõnel lähedasel. Kui keegi ei saa sind sõidutada, kutsu takso või kiirabi. Ära istu ise rooli ja ära sõida haigla poole ühistranspordiga. Ida-Tallinna Keskhaigla soovitab samuti tulla auto või taksoga ja vajadusel kasutada kiirabi.

ACOG soovitab haiglakoti varakult valmis pakkida ja hoida seda käepärast, näiteks esikus või auto pagasiruumis. Kontrolli, et turvahäll oleks korralikult paigaldatud. Haiglakoti nimekiri aitab pakkimisel. Lepi aegsasti kokku, kes hoolitseb vanemate laste ja lemmikloomade eest, et minek ei sõltuks viimase hetke telefonikõnedest.

Helista enne, kui autosse istud

Küsi oma sünnitusmajast, kuidas nad soovivad, et sa tuleksid. Pärnu Haigla soovitab esimese sünnituse puhul ebakindluse korral helistada oma ämmaemandale või sünnitusosakonna valvepersonalile. „Me saame lapse“ järgi võid helistada oma ämmaemandale või tulla sünnitusmaja erakorralisse vastuvõttu end näitama. Kaiser Permanente palub patsientidel enne tulekut helistada, et aidata neil asjatuid sõite vältida. ACOG soovitab juba enne tähtaega kokku leppida:

• millal on õige aeg helistada;
• kuidas oma ämmaemanda või arstiga väljaspool tööaega ühendust saada;
• kas helistada enne või minna otse haiglasse;
• kas sinu olukorras on vaja midagi erilist arvestada.

Ühendkuningriigis hindab sünnitusosakond NICE juhendi järgi sünnitust kõigepealt telefoni teel ja otsustab siis, kas sind on vaja kohapeal näha.

Telefonis tahetakse teada, kuidas sul ja beebil läheb. NICE-i varajane hindamine hõlmab küsimusi sinu enesetunde, soovide ja murede kohta ning seda, kas beebi liigutused on muutunud. Kui looteveed on puhkenud, küsitakse ka riskitegurite kohta, näiteks lootevee värvuse või halva lõhna, verejooksu, vähenenud liigutuste, pideva kõhuvalu, halva enesetunde ja B-grupi streptokoki (GBS) kandluse kohta. Pane enne helistamist valmis:

• mitmendal rasedusnädalal oled ja kas see on sinu esimene sünnitus;
• millal tuhud algasid, kui suur on vahe ja kui kaua iga tuhu kestab;
• kui looteveed puhkesid, siis kellaaeg ning vee värvus ja lõhn;
• kas on verejooksu ja kuidas beebi liigutab;
• sinu GBS-i tulemus ja terviseprobleemid, millest ämmaemand või arst juba teab;
• kui kaua sõit kestab.

Kui arvad, et laps sünnib kohe, või sul on tugev verejooks, helista hädaabinumbril 112. Häirekeskuse järgi on 112 alati kättesaadav ja sellele helistamine on tasuta.

Mis juhtub, kui jõuad sünnitusmajja varases faasis

„Me saame lapse“ kirjeldab, et enamikus Eesti sünnitusmajades võtab sind erakorralises vastuvõtus vastu valves olev ämmaemand. Ta küsib sinu enesetunde ja sünnitustegevuse alguse kohta, kontrollib emakakaela avatust ja jälgib KTG-ga beebi südametööd. Pärnu Haiglas toimub vastuvõtt sünnitusosakonda ööpäevaringselt läbi erakorralise meditsiiniabi osakonna ja seal mõõdetakse ka kehatemperatuuri, pulssi ja vererõhku. Kui emakakael on avatud 4–5 cm, suunatakse sind „Me saame lapse“ järgi sünnitustuppa. NICE määratleb aktiivse avanemisperioodi kui regulaarseid tuhusid koos emakakaela järkjärgulise avanemisega alates 4 cm-st.

Enne seda oled varases ehk latentses faasis, mis on sünnituse etappidest esimene. NHS-i järgi võib see faas kesta tunde, mõnikord päevi, ja Kaiser Permanente märgib, et varane sünnitus võib kesta päevi. „Me saame lapse“ järgi on väga varases faasis tavaline, et sind nõustatakse ja saadetakse veel mõneks ajaks koju. Kui tunned end sünnitusmajas turvalisemalt või elad kaugel, võetakse sind vastu ja leitakse koht sünnituseelses osakonnas. NICE soovitab samuti julgustada naist koju jääma või koju naasma, kui sellega ei kaasne märkimisväärset ohtu sünnitada ilma ämmaemandata või sattuda suurde ärevusse.

Koju minek selles faasis on tavaline ega tähenda, et oleksid midagi valesti hinnanud. Mõõda edasi, puhka, kui saad, ja helista uuesti, kui muster muutub või ilmneb mõni ohumärk.