KTG uuring: mida näitavad loote südamelöögid ja tuhude kõver

Võib-olla lamasid KTG all ja mõtlesid, miks number ekraanil jäi nii madalaks, kuigi tuhu tegi päriselt haiget. Või otsid tuhude andurit, mis mõõdaks kodus. KTG uuring salvestab lapse südamelöögid ja emaka kokkutõmbed. Kui tihti tuhud tulevad, on sellelt hästi näha. Kui tugevad või valusad need on, seda kõver usaldusväärselt ei näita.

Mida KTG salvestab

KTG on lühend sõnast kardiotokograafia. Eesti Ämmaemandate Ühingu (perekool.ee) järgi mõistetakse selle all loote südame löögisageduse ja emaka kokkutõmmete samaaegset registreerimist, et hinnata lapse seisundit ja sünnitustegevust. Nii saab kaudselt hinnata, kuidas laps reageerib hapnikuvarustuse häiretele.

Kaudse ehk välise KTG korral kinnitatakse kõhule kummirihmadega kaks andurit. Emaka andur ehk rõhuandur asetatakse kõrgemale, emakapõhja piirkonda, ja see registreerib emaka kokkutõmbeid. Loote südamelöökide andur töötab ultraheli põhimõttel. See kaetakse geeliga ja kinnitatakse kohta, kus südamelöögid on kõige paremini kuulda. Mõnel aparaadil on nupp, mida palutakse vajutada, kui tunned lapse liigutusi (Eesti Ämmaemandate Ühing). Tartu Ülikooli Kliinikum kirjeldab samuti kahte andurit: üks registreerib loote südame löögisagedust, teine emaka toonust.

Otsest ehk sisemist KTG-d saab kasutada sünnituse ajal, kui emakakael on avanenud ja lootevesi puhkenud või lootepõis avatud. Siis kinnitatakse südamelöökide andur lapse peanaha külge. Eesti Ämmaemandate Ühingu järgi see lapsele haiget ei tee ega vigasta peanahka. Emaka kokkutõmbeid jälgitakse enamasti ikka kõhurihmaga, üksikutel juhtudel emakasisese rõhuanduriga, mis viiakse emakasse tupe kaudu (Eesti Ämmaemandate Ühing, ACOG).

Tavaliselt piisab 20–30 minutist, vajadusel uuringut pikendatakse (Eesti Ämmaemandate Ühing, Tartu Ülikooli Kliinikum). Enamasti palutakse heita pikali, et aparaat registreeriks südamelööke paremini. Ämmaemandate Ühing soovitab siis keerata end külili ja enne uuringut tualetis käia. Kui lamamine ei sobi, saab KTG-d teha ka püsti seistes või tugitoolis või kott-toolis istudes. Sünnituse ajal võib KTG vajadusel kesta ka pidevalt.

KTG lugemine: kaks kõverat

Ekraanil või paberlindil on kaks graafikut. Ülemine näitab lapse südametegevust, alumine emaka kokkutõmbeid (Eesti Ämmaemandate Ühing).

Ülemist kõverat hindavad ämmaemand ja arst kindlate tunnuste järgi. Eesti Ämmaemandate Ühingu järgi varieerub lapse südamelöökide sagedus normaalselt vahemikus 120–160 lööki minutis. Inglismaa ravijuhendite koostaja NICE jagab oma sünnitusaegse jälgimise juhendis (NG229) KTG tunnused kolme värvikategooriasse: valge, kollane (amber) ja punane, mis tähistavad kasvavat muret. Valgesse kategooriasse kuulub:

Tunnus	Mida see tähendab	NICE’i valge kategooria
Baastase	põhisagedus, mille ümber südamelöökide kõver kulgeb	stabiilselt 110–160 lööki minutis
Varieeruvus	kui palju kõver baastaseme ümber kõigub	5–25 lööki minutis
Deceleratsioonid	südamelöögisageduse ajutised langused	puuduvad või on varajased või muutlikud, millel ei teki muret tekitavaid jooni

Ämmaemandate Ühingu vahemik 120–160 ja NICE’i 110–160 erinevad alumise piiri poolest. Esimene kirjeldab tavalist löögisagedust, teine stabiilse baastaseme kategooriat, nii et neid ei tasu omavahel segada. NICE’i järgi on loote atsidoosi risk väike, kui baastase püsib stabiilselt 110 ja 160 löögi vahel ja varieeruvus on normaalne. Eesti Ämmaemandate Ühing nimetab hapnikupuuduse võimalike tunnustena südamelöökide monotoonseks muutumist, löögisageduse tõusu üle 160 või püsivat langust alla 100 löögi minutis. Tähtis on ka see, kas ja kuidas löögisagedus muutub tuhu ajal või vahetult pärast seda.

Ära ehmu, kui südamelöögid hetkeks ekraanilt kaovad. Laps liigutab ja võib anduri alt eemale liikuda, siis tuleb vaid andurit kohendada (Eesti Ämmaemandate Ühing).

Tulemuse hindamine on ämmaemanda ja arsti töö. Ämmaemandate Ühingu järgi seletab ämmaemand sulle, miks uuring on vajalik, kuidas seda tehakse ja millised on tulemused. Üksikuid numbreid ekraanil ei pea sa ise tõlgendama. Kui midagi jääb arusaamatuks, küsi.

Alumist kõverat loed nii: iga tuhu on küngas, mis tõuseb ja langeb. Kui loed kümne minuti jooksul künkad kokku, tead, kui tihti tuhud praegu tulevad. NICE paigutab alla 5 tuhu 10 minuti jooksul valgesse kategooriasse ja 5 või rohkem kollasesse.

Tuhud KTG-l: miks kõvera kõrgus tugevuse kohta vähe ütleb

Eesti Ämmaemandate Ühingu järgi näitab aparaat emaka kokkutõmmete tugevust protsentides. Rahuolekus näeb ekraanil emakalihase baastoonust (0–10%), tuhu ajal võib number sõltuvalt kokkutõmbe intensiivsusest tõusta kuni 100%-ni. Välise anduri puhul on see siiski vaid umbkaudne näit. NICE’i juhend kasutab välist andurit tuhude sageduse ja pikkuse salvestamiseks ning ACOG kirjeldab samuti, et rihm mõõdab tuhude pikkust ja vahet. Emakasisest rõhku mõõdab otse ainult emakasse viidav rõhuandur.

Seda näitab ka Milesi ja kolleegide 2001. aasta võrdlusuuring. Kahekümnel 36.–41. rasedusnädalal olnud naisel, kelle sünnitus oli aktiivses faasis, mõõdeti tuhusid kaks tundi korraga väliselt ja emakasisese rõhukateetriga. Tuhude sagedus langes hästi kokku, tuhude kõrgus ja kestus aga halvasti. Uuring on väike ja osalejate kehamassiindeksi mediaan oli 31,8. Autorid järeldavad, et selles rühmas ei tohiks tuhude hindamisel loota ainult välisele mõõtmisele.

Valu ei mõõda ükski aparaat. Kuidas tuhu tundub, tead ainult sina. Ütle ämmaemandale, kuidas end tunned, ka siis, kui kõver paistab parasjagu lame.

Ka seda, kas tuhud emakakaela avavad, KTG ei näita. ACOG-i järgi saab päris sünnitustuhusid valetuhudest mõnikord eristada ainult tupeuuringuga, mis näitab emakakaela muutusi. Ida-Tallinna Keskhaigla järgi hinnatakse sünnituse edenemist just emakakaela avanemise järgi. Valetuhude ja päris tuhude vahest loe lähemalt artiklist Braxton Hicksi kokkutõmbed.

Millal KTG uuring tehakse?

Raseduse ajal

Eesti Ämmaemandate Ühingu järgi tehakse KTG raseduse ajal peamiselt viimasel kolmandikul, kui kuulud riskigruppi. Kui igal visiidil tehtava südamelöökide kuulamise ajal tekib kuulajal kahtlusi, on see piisav põhjus täpsustava KTG tegemiseks. Enamasti saab KTG-d teha ambulatoorselt ja haiglasse minna pole vaja. Kui aga on märke, et laps võib olla ohus, on põhjalikum jälgimine õigem teha haiglas. Tartu Ülikooli Kliinikumis hinnatakse KTG-ga sünnieelset loote seisundit ja uuringule suunab ämmaemand või naistearst.

Üks sage põhjus on see, et laps liigutab vähem. Lääne-Tallinna Keskhaigla palub tavapärasest märgatavalt vähemate liigutuste korral pöörduda naistekliiniku erakorralisse vastuvõttu, kus kuulatakse lapse südamelööke. „Me saame lapse“ järgi mine sünnitusmajja kontrolli, kui oled külili lamades loendanud tunni jooksul vähem kui kümme liigutust. Kui sünnituse alguse tunnused tekivad enne 37. rasedusnädalat, on „Me saame lapse“ järgi oluline kiiresti sünnitusmajja jõuda. Kuidas neid ära tunda, loe artiklist sünnituse alguse sümptomid.

Kui tahad teada, miks sulle KTG tehakse, küsi julgelt. Ämmaemandate Ühing julgustab täpsemat selgitust küsima, kui info jääb ebapiisavaks.

Sünnitusmajas ja sünnituse ajal

Eesti Ämmaemandate Ühingu järgi tehakse sünnituse ajal KTG kindlasti haiglasse saabumisel ja seda korratakse sünnituse käigus vastavalt vajadusele. Vahepeal kuulatakse lapse südamelööke käsidoppleriga vähemalt pooletunniste vahedega, sünnituse lõpus veel sagedamini. Kui on kahtlus, et laps on ohus, võib vaja minna pidevat KTG-jälgimist.

Sama kirjeldavad sünnitusmajad. „Me saame lapse“ järgi teeb valves olev ämmaemand vastuvõtus muu hulgas KTG-ga lapse südametöö monitooringu. Pärnu Haiglas mõõdetakse vastuvõtul temperatuuri, pulssi ja vererõhku, kombatakse emakat lapse asendi täpsustamiseks ja tehakse KTG. Ida-Tallinna Keskhaigla järgi kontrollib ämmaemand lapse südamelööke saabumisel ja kogu sünnituse vältel. Kui paarikümneminutiline KTG näitab, et lapse seisund on hea, korratakse uuringut mõnetunniste vahedega. Lääne-Tallinna Keskhaigla teeb KTG ka siis, kui tuled selge lootevee puhkemise tõttu. Kui see on korras, võid veel koju minna.

Kas KTG äpp on olemas?

Äpp ei asenda KTG-d. Ka meie tuhude äpp ei mõõda kehal midagi. Puudutad nuppu, kui tuhu algab ja kui see lõpeb, ja rakendus arvutab nende aegade põhjal kestuse ja vahe. Kuidas täpselt, loe artiklist kuidas rakendus arvutab.

Kas lapsel on kõik hästi, sellist äppi kasutades teada ei saa. Selleks kuulab ämmaemand või arst südamelööke või teeb KTG. Arvutamise võtab rakendus siiski sinu eest üle, kui istud öösel kodus ja tahad teada, kas vahed lühenevad, ning annab märku, kui sinu valitud reegel on käes.

Pane tuhud kodus kirja, enne kui sünnitusmajja lähed

Kodus KTG-d keegi ei tee. Ise saad kirja panna, kuidas tuhud ajas kulgevad. Just sellele toetub ka rusikareegel, millal sünnitusmajja minna.

• Pane kirja iga tuhu algus ja lõpp, kella ja paberiga või prinditavas tuhude tabelis.
• Pane kirja, mis kell looteveed puhkesid ja milline lootevesi välja nägi („Me saame lapse“).
• Jälgi, kas sul on verejooks ja kas laps liigutab nagu tavaliselt.

„Me saame lapse“ rusikareegli järgi on esimese sünnituse puhul parim aeg sünnitusmajja minna, kui tuhud on käinud keskmiselt iga 4–5 minuti järel, kestavad 30–50 sekundit ja on olnud sellised 1–2 tundi. Korduvsünnitaja võiks minekule mõelda, kui tuhud on 1–2 tunni jooksul käinud iga 6–8 minuti tagant. Rakenduse põhireegel on 5-1-1. Kui sinu sünnitusmaja on sulle öelnud midagi muud, kehtib tema soovitus.

Sünnitusmajas võid oma märkmeid ämmaemandale näidata. Läbivaatust need ei asenda, kuid annavad talle kiire ülevaate, kuidas su tuhud on muutunud.

Kuidas tuhusid täpselt mõõta, loe artiklist tuhude mõõtmine. Millal teele asuda, selgitab millal minna sünnitusmajja.